Mis on Kanadas teistmoodi kui Austraalias?

Kanadas pole vaja pikalt ollagi selleks, et aru saada sellest, kuidas siin ikka teistmoodi elu on. Ikka väga teistmoodi. Muidugi minu kogemus on minu kogemus ja suurima tõenäosusega ei saaks sinu kogemus olema kaugeltki midagi sarnast, kuid peamine selle postituse idee ongi edasi anda just seda üldmuljet.

  • Misasi see backpacker veel on?

Ei tea, kas me oleme selle jaoks vales kohas või mida, kuid meie teisi seljakotirändureid näinud ei ole. Okei, Enno välja arvata, kuid Ennoga koos tuli Joosep nagunii maikuus siia ehk tema põhimõtteliselt ei loe (ega samamoodi Enno nõbu, kes oma tüdrukuga vahepeal Kanadasse jõudis ning kes kusagil mujal siinmail oma õnne proovivad).

Ärge saage minust valesti aru, ma ei ütle, et siin välismaalasi poleks. Otse vastupidiselt. Ma võiksin vanduda, et siin linnas on välismaalasi rohkem kui kanadalasi endid. Lihtsalt seljakotirändureid pole. Austraalias suht vaid backpackerid olidki. Siin oled sa aga samal pulgal nagu kohalikud.

  • Möödapääsmatult – ilm

Mina saabusin Kanadasse septembris. Kui Eestis sel ajal sai veel palja tagumikuga õues ringi joosta (mis muide ei tähenda, et ma seda ka teinud oleksin), siis siin polnud see mõeldavgi. Tõsi, Kanada puhul on ilm täiesti mõistetamatu. Isegi kui septembris oli lumi maas, siis vahepeal on siin olnud ka sellised tublisid +20-kraadiseid päevi, ning ülejärgmisel päeval võis lumi jälle vabalt maas olla. Kohalikud räägivad, et siin põhjas Fort McMurray kandis selliseid fenomene nagu kevad või sügis ei olegi – ongi vaid kas suvi või talv, ja talv on pikk, kuradipikk.

Kui Austraalias häiris talveajal see, et isegi kui väga külmaks ei läinud, siis nende majad on ehitatud sellisest materjalist, et magama pidi VÄHEMALT paari-kolme teki all, sest külm tuul puhus reaalselt seinast läbi, siis siin sellist probleemi pole.

Huvitava tähelepanekuna võib öelda, et Austraalias pigem oli näha, kuidas eestlased täiega vingusid külma üle, kuid kohalikud olid kuidagi karastunud ning vastuvõtlikumad, kuid siin Kanadas ma ei jõua enam kohalike vingumist ära kuulatagi ning juba esimese külmaga jäid riburadapidi absoluutselt kõik inimesed, keda ma tundsin, haigeks.

  • Kohustuslik tervisekindlustus

Kanadasse tööviisaga tulles on tervisekindlustus sulle kohustuslik. Piiripunktides/lennujaamas kontrollitakse tervisekindlustuse kehtivust lausa kuupäevatäpsusega ning isegi kui sul peaks tööviisa olema aastaks, siis piirivalvur loob sulle ametliku tööviisa vaid kuni selle kuupäevani, milleni sul tervisekindlustus on. Austraalias sellist nõuet aga ei olnud.

Meie mõlemad tegime oma tervisekindlustused Salvas, mis näis tol hetkel olema odavaim võimalik variant.

  • Misasi see helkur veel on?

Pika talvega kaasneb muidugi terve hulk pimedat aega, inimesed aga trööpavad pidevalt ringi. Täiesti hämmastav, kuid mittemingisugust helkurit Kanada kultuuris sees pole. Tõsi, ega nad Austraalias ka helkureid kandnud, kuid seal on hulga valgem kah. Tänavad siin – pimedad, joped – veelgi tumedamad. Valge inimese puhul saab vähemalt sellest aru, et musta kapuutsi alt midagi justkui väljapoole helgib.. mõne musta mehe ma siin aga varsti alla ajan..

  • Karud

Kui juba allajamiste peale jutuks läks, siis Austraalias olid teed täis känguruhoiatusi ning -laipasid tihedamalt kui ma meenutada tahaksin, siin aga võib iga natukese aja tagant näha teepervel meeldetuletusi (märkide, mitte laipade näol), et see ikka karumaa on.

Pea võimatu on leida kanadalast, kes ei teaks, kuidas karugaas haiseb (pipragaasi asemel joostaksegi siin metsades karugaasiga ringi).

Karusid on Kanadas viite liiki: baribalid (blackbear – just see karu, kes mul paar kuud tagasi pildi peale jäi), kermode karud (kermode bear, kes on geenimuutusega baribal), grislid (brown bear, kes ongi Põhja-Ameerika alaliigiks pruunkkarust, ladinakeelse nimega ursus horribilis), kodiak karud (kodiak bear, kes on samuti alaliik pruunkarust, kuid vähem tuntud, kuigi on üks kõige suuremaid võimalikke karusid üldse, ületades suuruselt isegi grislid ning kaalu poolest ulatudes lausa 680 kilogrammini), jääkarud (polar bear, kes on üldiselt isegi kodiak karudest suuremad).

Viimased surmaga lõppevad baribali rünnakud olid 2017. aastal (2 erinevat intsidenti). Fataalseid grislirünnakuid on olnud selsamal 2018. aastal ja seda lausa neli, millest viimane toimus 26. novembril, mil see põhjamaine pruunkaru ründas ema ja 10-kuust beebit (oma ladinakeelse nime on grislid ilmselt täitsa välja teeninud..). Jääkarurünnakuid on 21. sajandil olnud vaid üks, kuid ka see oli sel aastal.

Kui on plaan Kanadas kusagile metsade vahele kappama minna, siis kindlasti karugaas tasku, sest väga suur osa selliseid rünnakuid on toimunud just pahaaimamatute matkajatega.

Tee ääres on sildid, mis tuletavad sulle meelde, et sa karudele ikka süüa ei annaks.
Prügikastid on absoluutselt igalpool nn karulukuga ehk peab käe selle pisikese katuse alt sisse lükkama, natukene jõudu kasutama ja alles siis saab selle avada.
  • Mingid kummalised liikluskombed

Siin võib stoppmärkide juurde olla kirjutatud 4-way või 2-way. Selliste märkide puhul ei ole ristmikel mitte parema käe reeglit, vaid hoopis minna võib see, kes kõige esimesena oma märgi ees on peatunud. Samamoodi on huvitav nähtus see, kuidas punase tule puhul on õigus paremale (ja ainult paremale) keerata, seda juhul, kui see on turvaline ning autosid tulemas ei ole (selleks, et politseionu su peale pahakseks ei saaks, pead sa siiski kolmeks sekundiks selle punase tule ees tema rõõmuks oma ohutuses siiski veenduma).

20180928_1131581.jpg
4-way ristmik

Joosepi sõber Enno näiteks sai paar kuud tagasi trahvi selle eest, et ta oli mööda sõitnud koolibussist samal ajal kui too oli tee ääres peatunud. Mitte et nendest üldse mööda ei tohiks sõita, kuid neil bussidel on mingisugused spetsiaalsed vilkuvad stoppmärgid ning kirjad (mis Ennokesel ilmselgelt küll kahe silma vahele jäid), mida eirates võib bussijuht su registrinumbri kirja panna ning selle politseile edastada. Tundub tegelikkuses huvitav, et kuidas selliseid trahve tõendatakse, sest ma ei usu, et bussijuht nutifon käes pidevalt ootab.. kui neil just spetsiaalsed kaamerad selleks ei ole.. kuid senikaua kuni ma pole ühtegi sellist kahtlast asja saanud, teada ma ilmselt ei saagi..

Koolibussid
Taga on kiri, mis keelab bussist mööduda kui punased tuled välguvad. Kusjuures bussi vasakul küljel on ka üks piisavalt suur ja punane stopmärk, mis koos nende vilkuritega väljapoole avaneb.
  • Juhilubade tegemine

Juhilubade tegemine Austraalias pole isegi ligilähedane sellele, kuidas asjad Kanadas käivad. Mitteteadjamatele – Aussis on asi nii, et kui sa oled 25-aastane ja selja taga on vähemalt 3 aastat sõidukogemust (mille sa pead küll ära tõendama ehk kui sul värskelt saadud juhiluba on, siis on vaja Eesti ametkondadega ühendust võtta, et nad sulle vajaliku tõendusmaterjali võimaldaksid), siis saadki lihtsalt Austraalia juhiloa endale. Ei mingeid teste, ei mingit sõitmist.

Kanadas aga päris nii lihtsalt ei saa. Teenindusse kohale minnes nõutakse dokumentidena sult nii passi kui elukohatõendit. Elukohatõendiks kvalifitseeruvad nt kas rendileping või pangalt saadetud kiri sinu nimele ja sellele aadressile, kus sa väidad end elavat. Kui sul sellist kirja veel pole, siis ei ole mõtet ka teenindusse minna. Kui paberid käes ning ametnikule esitatud, saab teha teooriatesti, maksumuseks 17 dollarit ning loota, et ”mis see ikka ära ei ole” pole mõtet, sest reeglid siin on siiski teistmoodi ning Joosep isegi selleks õppinuna tegi seal vigu.

Kui teooriatest tehtud, siis on teenindusel vaja sinu info edastada riigiasutusele (teenindused ise on kõik erakätes). Internetis sellist asja muidugi ei tehta. Info on vaja saata paberiga ning tobedal kombel ei võta see aega ei rohkem ega vähem kui kaks nädalat. Kuna aga kohe pärast teooriatesti võetakse sul kõikvõimalikud muud load ära (olgu need Eesti load või rahvusvahelised load või misiganes), siis õpid juba aegsasti oma taskusse münte koguma, et bussipileti jaoks täpne raha oleks.

Kui vajalikud paberid on vajalikesse ametkondadesse jõudnud, siis saab panna sõidueksamiaja. Parimal juhul läheb sul sellega veidi paremini kui Joosepil, sest tal on perenimes täpitähed ning kuna ta ise oli taotlenud asja nii nagu peaks – vahetades ä ae vastu, siis pabereid Edmontoni saatnud ametnik oli ta ä lihtsalt a-ks muutnud. Mida see Joosepi jaoks tähendas, oli see, et enne sõidueksami määramist oli vaja paberid ikka korda teha ja siis need uuesti Edmontoni saata, mille jaoks tuli mõistagi jälle 2 nädalat oodata.

Olenevalt õnnest (või ametnike pädevusest) võid sa siis üldreeglina 2 nädalat pärast teooriaeksami tegemist panna endale aja sõidueksamiks. Sõidueksamile tuleb tulla oma autoga ning autol ei tohi olla ei kriime, ei mõlke, ühesõnaga olema perfektses seisundis. Eestlase jaoks kindlasti frustreeriv olukord, et kuidaskurat peaks mul see auto olema kui mul enam lubegi pole aga mis sa ära teed, eks..

Sõidueksam ise oli Eestis tehtava sõidueksamiga sarnane.

Väikse nina alla hõõrumisena võib ütelda, et KUI sa oled pärit A kategooria riigist nagu Austraalia, Inglismaa, Prantsusmaa, vms, siis saab oma riigi juhiload lihtsalt kohalike vastu vahetada. Mida see tähendab, on see, et kui sa oled endale Aussis load teinud, siis saad need siin lihtsalt Kanada omade vastu vahetada ilma, et keegi sult Eesti omad välja peksaks.

Mina sõidan üleüldse siin oma Eesti lubadega ringi. Kanada lube võiks tahta teha vaid siis, kui sul on soov saada siin sõidukioperaatori kohale, sest sellistel positsioonidel on pea alati eelnõue, et sul peavad Kanada juhiload olema (mis on muidugi jälle vahva erinevus Austraaliaga, kus nt mandlifarmis olid traktorite peal väiksed Eesti tüdrukud, kellel polnud isegi Eesti juhilube, Austraalia omadest rääkimata).

  • Autorego ja -kindlustus

Kui Austraalias sai auto ära registreerida internetis ning enamustes osariikides kaasnes registreerimisega automaatne minimaalne kohustuslik kindlustus, siis siin on auto registreerimine küll odavam, kuid nii registreerimisel kui kindlustuse tegemisel peab käima teenindustes/agentuurides kohapeal. Internetis saab siin riigis ikkagi suhteliselt vähe asjaajamisi ära aetud, ning kohapeal vaatavad sind suurte kollaste silmadega India tüdrukud, kellega tegelemine ajab peale soovi, et tahaksid nende pisikestest kaeladest kahe käega kinni võtta ja kõvastikõvasti pigistada.

Auto registreerimine oli odav (Joosep täpselt ei mäleta, kuid arvab, et 6 kuud oli alla 100 dollari). Autokindlustus on aga midagi, mille pärast tuleks kindlasti eri kindlustusettevõtetes käia ning pakkumist küsida, ise samal ajal kindla silmavaatega rõhutades, et tahad seda saada nii odavalt kui võimalik. Mida vanem sa oled, seda odavam on sulle ka kindlustus. Enno ja Joosepi vanusevahe on 5 aastat ning kui Enno sai odavaima pakkumisena aastase kindlustuse 800 dollariga, siis Joosepi ”heaks diiliks” osutus 2000 dollarit. Ilma kindlustuseta sõites saad räigelt trahvi.

  • Teeolud

Mulle meeldis Austraalias neid oma pikki sõite teha. Lihtsalt kruiisida. Kuna teeparandused käisid pidevalt, siis võis iga natukese aja tagant end avastada värskelt parandatult teelt, kus sõites lausa tundus, et auto ise nurrus. Kanadas? Teeparandused? Jah, kindlasti! On mõnus sõita? Absoluutselt mitte! Isegi kui teeparandusi tehakse igal aastal ja vaat et samal kuradi teelõigul, samadel kilomeetritel, siis talv teeb igal aastal nendele parandustele 1-0 ning pikki sõite üldse tegema ei kutsugi.

Parandused missugused
  • Kaugkäivitusega autopult

Väidetakse, et siinsed talved pole mitte ainult külmad, vaid nii külmad, et Eesti -20 kraadi pidi selle kõrval nagu väike köha olema. Kuna Fort McMurray on niivõrd põhjas ja niivõrd sisemaine, siis -40 pidi ühel hetkel täiesti tavaliseks nähtuseks muutuma. Lund siin palju ei pidavat tulema, ehk auto puhtaks kraapimisele ilmselt palju aega selle talve jooksul kulutama ei saa. Ja teate millele veel aega kulutama ei pea? Külmas autos istumisele, ootamaks, et auto piisavalt üles soojeneks! Kui auto ostad, siis kindlasti küsi kaugkäivitusega puldi kohta, sest selle väärtust hakkad sa hindamatuks pidama!

Meie kogesime puldi kasu juba siis, kui me septembris läbi Banffi seiklesime ning seal septembrile ootamatult lumi maas oli. Auto taga madratsil magades ning külma tundes sai lihtsalt puldist auto soojenema panna – mugavus missugune!

  • Rehve peab vahetama

See oli nüüd kohe kindlasti asi, mille üle ei osanud Austraalias tänutunnet tunda.. Õppetundidena võime meie anda soovitusi nüüd nii palju, et:

a) kui esimene lumi juba maha tuleb, siis vaheta need kuradi rehvid ära, sest vastasel juhul on sinusuguseid asju edasilükkavaid töllmokkasid kõik kohad täis ning kui lumi lõpuks jäädavalt maas ongi, siis saad rehviaegu oodata kaks nädalat või rohkemgi.

b) ära vaheta oma rehve Canadian Tire-is. Meie kuulsime sellest liiga hilja ning saime korraliku laksu mööda tagumikku. Kõik kohalikud toonitavad, et panevad kas rehvid ise alla või lähevad väiksemasse mehhaanikapoodi ning lasevad seal ära vahetada, sest eelnimetatud kohal on halb reputatsioon (ja seda ka teistes linnades), et nad võivad lausa su autot saboteerida, et sa sinna jälle tagasi tuleksid ning nende juurde veel paar tuhat dollarit maha jätaksid.

Kui mina meie rehve vahetamas käisin, siis öeldi, et vahetus kestab tund ja 10 minutit, kuid kui kaks tundi juba möödas oli, siis mu kannatus katkes ning ma läksin vastuseid nõudma. Poiss ütles, et ta läheb vaatama ja tagasi tuli paberilipakaga, kuhu oli välja kirjutatud kõikvõimalikud erinevad asjad, mis auto juures mehhaaniliselt valesti olid. Ära olid nad arvutanud juba osadekulu ning töötasu ning mul oli vaja vaid allkiri panna ning nad parandavad probleemid ära. Siis ma sõimasin küll tal näo täis, sest olin läinud sinna rehve vahetama, samal ajal kui nemad minu kapoti all luusivad ja rehvid polnud mul siiamaani all!?

Ühe rehvi hinnaks saime me talverehvide puhul kusagil 108 dollarit (+maksud) rehvi kohta, mis vist isegi oli hästi saadud (samuti Canadian Tire-ist ostetud). Vahetus läks mul aga maksma 167 dollarit kogu asja kohta, millest saab kindlasti paremat ja odavamat diili. ERITI, kui sa peaksid olema kusagil mujal kui Fort McMurrays, sest see siin lihtsalt on kallis linn.

  • Käibemaks

Poes käies, restoranis einestades või teenuseid ostes pead sa alati arvestama, et hind, mida sa sildil või menüül näed, või mis sulle välja öeldakse, sellele tuleb reeglina alati 5% maksu juurde. Pole küll väga hirmutav protsent, kuid lihtsalt tüütu, sest nii Eestis kui ka Austraalias võisid kohe hinda vaadates ära otsustada, kas sulle on see diil sobiv või ei, kuid siin on vaja alati paari lisadollariga arvestada.

  • Astmeline tulumaks

Mida rohkem teenid, seda rohkem maksad.

Minu teada on siin algsumma, mis on maksuvaba. See summa on 11 809. Maksutagastust tehes saab seega sellelt summalt makstud maksud tagasi.

  • Tipikultuur

Tipijätmist ootavad nii restoranides ettekandjad, baarides baarmenid ning ka taksodes taksojuhid. Vaikivalt pea kohal terendav reegel on siin 15% kandis, alla selle peetakse sind isekaks tõpraks. Restoranielust olen ma veidi rohkem kirjutanud siin.

  • Töö otsimine

Sellest kirjutasin ma siin. Austraalias oli ikka tohutult lihtne tööd leida, samal ajal kui siin on muulasi, kes on nõus miinimumpalga eest ükskõik mida tegema, jalaga segada.

Farmitöödest nii palju, et meil on tuttavad, kes said üsna kiiresti ja lihtsalt tööle ühte farmi, mis oli Calgaryst umbes 120 km kaugusel. Kohal nimeks Olds. Mõlemad olid seal peamiselt vististi just traktorite peal. Palgaks 20 CAD tunnis flat, ehk mingeid kõrgemalt tasutud ületunde ei olnud. Oma parimatel päevadel tegid nad umbes 16 h päevas tööd ning parimatel nädalatel tegid tunde lausa 120 h kanti, mis dollarite mõttes on ilmselgelt väga hea nädal. Majutus oli neil meie teada tasuta. Kellel käsi veel traktorirooli järgi kibeleb, võib muidugi järgi proovida, sest üle 2000 dollari nädalaga tasku panna tekitab kiusatusi kindlasti ning ilmselt Olds pole ka ainuke koht Kanadas, kus farmid töölisi otsima peaksid.

Farmitööl peab arvestama sellega, et sügisel juba enam tööd pole ning lume tulekul võid juba maha istuda ja tilli näppida. Work hard, play hard, right 🙂

  • Palgad

Minu palk on võrreldes Austraalia palgaga ikka hulga madalam. Noh olgu, isegi kui ma saan lisaks oma miinimumpalgale arvestatava osa (maksuvaba) tipiraha, siis Austraaliaga võrreldes ikkagi väiksem palk (siin võrdlen otseselt tunnitasusid ning seejuures läbivalt kõiki tunnitasusid – ka sellest ajast kui me neid kuradi kõrvitsaid korjasime). Joosepil on aga palk lausa suurem kui Aussis (minu palgast peaaegu täpselt poole suurem), tõsi, nüüd talvega jääb tal töötunde üha vähemaks ja vähemaks.

Ennogi sai siin vahepeal ühele British Columbias asuvale õlisaidile tööle ning see on ka peamine tööots, millele Kanadas tahta saada, sest tunnid on head, palk veelgi parem (üle 30 $/h), ületunnid on heldelt kinni makstud ning töötad ”kaks nädalat tööl – üks vaba”-graafikus, ehk vabal nädalal saad end rutiinist välja raputada ning avastama minna. Joosepki on üritanud ümberkaudsetele saitidele tööle saada juba maikuust saati, kuid pole õnnestunud intervjuulegi saada.

Seda me kahjuks öelda ei oska, et kui õlihind nüüd paranema peaks, kas siis võiks olla lihtsam sinna tööle saada, sest nõudlus vähemalt idee poolest peaks ju tõusma ning selle garanteerimiseks peaks olema töölisi vaja, kuid eks aeg näitab.

Enno aga on nüüdseks juba kuu aega jälle töötu olnud, sest lume tulekuga on saitidel inimesi järjest ja järjest lahti lastud.

  • Tšekid

Mina saan näiteks oma töö juures iga kahe nädala tagant tšeki, mille pean allkirjastama ja ise panka viima. Tundub, et enamasti hakatakse ikka ülekannetele üle minema aga tšekid on endiselt veel liikvel.

Tšekid saad ka pangaäpiga enda kontole panna ning hiljemalt paari päeva pärast on raha sinu kontol.

Palka saab siin reeglina iga kahe nädala tagant, kuid nii oli see Austraalias kah.

  • Meeletud ostukorvid

Mäletan, kuidas USAs raamatuid müües ning pühapäeviti poes käies vahtisin ma suu ammuli, kuidas absoluutselt 4/5 inimestest tulid poest välja suurte kärudega, milles suured kuhjad toitu. Nii USAkatele kui ka kanadalastele on tavaline omada köögi lisaehitusena panipaika, kus leiab kõike – makaronidest küpsisteni (ja nende küpsised neile maitsevad).

Suurelt poes käivad nad kaks kord kuus ja seda kohe kindlasti nõnda, et selle toidu eest elaks tegelikkuses mitu kuud ära. Siin on üks toidupoekett Save on Foods (mis on suht Eesti Selver), kus on iga kuu esimesel teisipäeval kogu toit -15% ning olen paljudelt kuulnud, et just sel päeval minnakse ja tehakse oma selle kuu kõige olulisem šoping ära. Kui midagi ostmata jääb, siis kusagil kaks nädalat hiljem minnakse Safeway-sse, kus üle 200 dollari eest osteldes pidi saama kupongi, millega saab bensiiniliitrilt 15 senti alla. Võrdluseks võib tuua, et mina käin iga pooleteise nädala tagant poes ning üle 70 dollari mul reeglina väga ei lähe ja nemad lähevad oma ”pisiasju” täiendama ning kulutavad vabalt üle 200.. Kanadalane ise rõhutab uhkusega, et ”I’m all about discounts”. Austraallane ostles ka palju, kuid siinsega ei anna ikka võrreldagi.

Walmart. Absoluutselt kõik kohad on täis näkku karjuvaid silte, mis rõhutavad soodsat hinda või seda, et vähemalt 2 ostes saad sa ikka jõlehea hinna
Toidukogused juba üksikutel toiduartiklitel on tohutud
Lihatükk, mis on nii suur, et ei mahu lõikelaualegi

Oma alkoholgi ostetakse eripäevadel, sest siis on ühes alkoholipoes nimega Liqour Depot kogu alko ühel päeval kuus -25%. Ka selle päeva kohta olen mitmeid, ja ma päriselt ka mõtlen MITMEID inimesi kuulnud ütlemas, et nad väga ootavad, et see päev tuleks, et nad saaksid oma suured alkoholiostud siis ära teha.

Kui ma pidin siin restoranis töötamiseks ühe alkoholi käitlemise jaoks mõeldud internetitreeningu läbi tegema, siis rabas see treening mind soovitusega, kui palju drinke nädalas mehed ja naised peaksid tarbima – meeste puhul oli see soovitus 15 joogi piires ning naistel 10. Ja Eestis arvatakse, et eestlased joovad palju..

20181207_210404
Siin on kõikvõimalikud eri maitsetega viinad ja muud joogid väga populaarsed. Pildil on hapukurgi- ja peekonimaitseline viin. Olen isegi näinud peekonimaitselist vahtrasiirupit. Lihtsalt.. veider.
  • Kupongid 21. sajandil

Mäletan, kuidas ma no vähemalt 10 aastat tagasi vaatasin suu ammuli telekast saateid USA tädidest, kes kõikvõimalikke kuponge koguvad ja siis käivad nendega poes niimoodi, et paarisajadollarise ostukorvi saavad kätte rohkem kui poole vähema raha eest. Siin mingisugused kupongid tunduvad veel kasutusel olevat, kuid selles poes, kus meie käime (Canadian Superstore, mis on pm mingi Eesti Rimi) käivad asjad hoopis nii, et iga nädal tulevad sulle äppi mingisugused tooted, mida ostes saad sa punkte teenida. Mida rohkem sa neid asju ostad, seda rohkem punkte teenid. Iga 10 000 punkti täitumisel saad ostukorvist 10 dollarit maha võtta. Olen tähele pannud, kuidas just need punktiteenimisel olevad asjad on riiulitelt läinud ehk ilmselgelt see süsteem töötab. Inimestele on siin sisse kodeeritud, et mingite kupongide või selliste kaasajastatud võimalustega hulgiosteldes asju tasuta või soodsamalt saada.

Konto tegemine on tasuta ja meie oleme praeguseks juba, ma ütleks, et vähemalt 70 dollari eest saanud ostukorvi kogusummast raha maha võtta. Professionaalne punktikoguja olemine on kindlasti jälle üks neid asju, mille üle täiega uhke olla..

Selline näeb see äpp välja
  • Mõttetu nodi

Tarbimine. Tarbimine. Tarbimine. Täiesti hämmastav, millise, palun vabandust, sita peale siin raha kulutatakse. Kuna odav (aasia) nodi on, noh, odav.. siis lihtsalt krabatakse kõikvõimalikke säravaid ja ”nii nunnu”-sid asju hulgim ning kõik vabandatakse välja sellega, et ”see on nii odav”. Põhjendusi nodi ostmiseks leitakse alati – olgu selleks halloween, jõulud või külalised. Külaliste meele lahutamine on muide siin pool maakera väga erilisel kohal ehk jabur rahakasutus on täiesti tavapärane.

Tüdrukud mul töö juures imestasid väga, et me Joosepiga polnud nn musta reede puhul mitte midagi ostnud ning veelgi rohkem hämmastunud, et me Joosepiga jõulukinke ei tee. Nemad aga on lausa igapäevaselt mõnel vaiksemal hetkel nägupidi telefonis ja scrollivad mõnda šoppamislehte. Ostetakse nii endale kui teistele, sest mis saakski väljendada armastust rohkem kui asjad 🙂

IMG_0409
Halloweeniaegadel teavad lapsed, et on mõtet minna vaid nendesse kodudesse, mille esine on kuidagi kõrvitsate või muude piisavalt tugeva vihjejõuga ornamentidega ära kaunistatud, olgu selleks üle põõsaste visatud ”ämblikuvõrk” või mõned hirmsad plastikkangelased või siis mõned vähesed, kes kasutavad ära asju, mis kodus nagunii vedelevad.
20181031_191229.jpg
Et meeleollu sisse elada, siis riietuvad ka kommiandjad ise kuidagi eriliselt, mis on ilmselgelt sellised asjad, mida sa mitte eales mitte kusagil mujal ei kannaks ega kasutaks. Raha siin riigis juba raisata osatakse. Pildil Joosepi bossi naine, kelle juurest ma korra Halloweenil läbi hüppasin et oma silmaga näha, kuidas see halloweenitamine käib.
20181206_181223
Raha raiskamisest rääkides, linnas ringi sõites võib kohata selliseid majaesiseid. Olen kohalikelt kuulnud, et siin linnas on majade kaunistamine pigem tagasihoidlik, kuid mida rohkem lõunapoole Kanadas minna, seda rohkem rõhku majade kaunistamisele pannakse (kuigi võib-olla päris nii hulluks, nagu siin pildil, ei minda).
20181206_180541
Kaunistamine ning teistele kena mulje jätmine on aga väga oluline ning sellele pannakse eelkõige rõhku sisekujunduses. Meie korter näeb aga täpselt samasugune välja nagu siis, kui ma olin oma viimase postituse elamise kohta teinud. Pildil Joosepi boss ja ta naine.
Kuna Halloweeni põhiidee on kaunistada maja väljaspoolt ja jõuludel nii väljast kui ka seest, siis jõulude puhul ostetakse isegi rohkem igasugust jama kokku. ”Supererüliiheahinnaga” asju on kõik kohad täis.
Täpselt enne selle pildi tegemist üks proua muide oli just ühe nendest memmedest endale kaenlasse haaranud.
  • Ümbertöötlemine

Olen pikka aega imestanud ühte kodutu-ilmega meesterahvast, kes korra nädalas meie suurtes prügikastides ”surfab’, kuid kuna me hiljuti käisime Joosepiga esimest korda pudeleid ära viimas, siis sain lõpuks aru, mille järele ta seal õngitsemas käib.. Kanadas saab isegi papist piimapakkide eest raha! Tõsi, tuleb välja, et me oleme sellesama piimapaki eest iga kord ka panti maksnud, kuid kuna me neid tsekke vahtinud polnud, siis ei tulnud kohe üldse mitte selle pealegi.

Siin saab pappi (ja maksad panti) absoluutselt kõikvõimaliku pakendi eest, milles vähegi joogikõlbulik vedelik on – olgu see pisike jogurtipudel, mahlapakk, või veinipudel. Seda muide hoolimata sellest, mis seisus need pakendid on ega ei jälgita sedagi, et kas seal pandimärk ikka peal on või ei ole.

Austraalias me pudeleid küll kunagi ära ei viinud, sest suunasime need alati taaskasutuskasti, kuid nüüd kiire guugelduse tehes sain ikkagi kinnituse, et Austraalias me piimapakendite ega veinipudelite eest maksnud ei olnud ega panti ei oleks saanud (kuid Austraalia üldmuljena tundus mulle kindlasti taaskasutussõbralikuma maana).

Alguses tuli oma koti sisu sinna letile välja kallata. Palun pange tähele, kuidas seal tagapool arvuti juures TIP kirjutatud on. Nagu öeldud, tippi oodatakse absoluutselt igalpool.
Piima- ja koorepakid.
Igas kotis eri liiki pakendid. Selle rea vastas oli teine täpselt samasugune rida.

Oleks neil selline koht ka, mis kõike seda jõulu- ja halloweenipaska ümber töötleks, siis see oleks juba midagi muljetavaldavat.

  • Koju toidu tellimine

Siin ma kusjuures pole kindel, et äkki oli asi selles, et me elasime Austraalias alati väikelinnades ning äkki suuremas kohas oleks teistmoodi, kuid üle Kanada on HAIGELT populaarne selline asi nagu Skip the dishes. Idee on selles, et sa saad otse äpist võtta lahti oma lemmiksöögikoha menüü, panna sealt endale meelepärased toidud ”ostukorvi” ning siis ühendab äpp sinu tellimuse ära restorani ning samal ajal ühe linnas liikvel oleva sõitjaga, kes selle toidu sul koju uksele ära toob. Lisaks toidumaksumusele on äpp sinu lõppsummale lisaks pannud arvatava bensiiniraha ning tipi sõitjale (mille protsendi sa saad ise valida). Nüüdseks oleme meiegi Joosepiga sealt ise paar korda tellinud ja no tõesti on mugav!

  • Mäki burritod!

Me pole Joosepiga kumbki erilised kiirtoidufännid, kuid McDonaldsi hommikuburritod on fantastilised! Mäletan, kuidas Austraaliasse saabudes täiega lootsin, et neil on ka need olemas (nagu USAs olid), kuid ei, Austraalia mäkkide hommikumenüü sakib! Muide ainus koht, kus me olemegi Skip the dishesiga toitu tellinud, ongi mäkk olnud, sest hommikusööki saab sealt ainult kella 11-ni ja kui me ise sinna 11ks jõudma ei peaks, kuid burritole mõtlemine ajab tati jooksma, siis saab kiiresti tellimuse sisse panna ning juba umbes 20 minutit hiljem rõõmsalt matsutada.

  • Paraadid

Parandage mind, kui ma eksin, kuid väga ei kujutaks ette seda, et 1. detsembril tuleks kusagil Austraalias pool linna põhitänava äärde kokku, et siis mingisuguseid möödasõitvaid masinaid vahtida ning jõuluaja algust kuulutavat jõuluvana oodata (eriti kui see on poolpropagandalik üritus nii erinevatele kohalikele ettevõtetele, kui ka kohalikele poliitikutele, kes käivad seal oma nägu näitamas, et inimestele märku anda ”et nad hoolivad”)..

Paraadi kõige esimesed masinad, kuid pärats seda oli veel mitmeid muid liiklusvahendeid ning jalakõndijaid, kes lihtrahvale lehvitasid.
  • Suhtumine

Joosep tahtis ka veel sõnana sekka ütelda, et ka suhtumine on siin üsna mitmel tasandil teistsugune:

a) kui Austraalias oli no worries suhtumine, siis siin on ainult worries

b) siin teevad kõik nägu, et nad pole rassistid, austraallased aint rassistid ongi (ja seda kuidagi heas mõttes, haha)

c) tolerastsus. Kõike tuleb tolereerida. CV-des ei tohi olla ei sugu, vanust, pilti ega muud (pikantset) infot. Intervjuul vanuse küsimine oleks lausa illegaalne, su orientatsioonist rääkimata. Inimesed on nii uskumatult fakeid, ja seda isegi ei ütle meie, vaid mõned kanadalased, kes on terad sõkalde seas. Parimal juhul oled sa aga ise piisavalt loll, et sellest mitte aru saada, sel puhul on siin ilmselt isegi täitsa tore.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s