Siis, kui õnn saab otsa

Alustan lõpust. Me oleme Joosepiga homsest juba nädal aega töötud olnud, meil mõlemil on lamatised ning mina hakkan üha enam veenduma, et Joosep vajab psühhiaatrilist abi.  Siis, kui me puuvillafarmist lahkusime, ei olnud me tegelt kindlad, kas meid reaalselt ka Goondiwindi Graincorpi saidil oodatakse või ei. Agrilabour mõnikord paneb nende asjadega vähe pange. Veel veidram …

Jälle Morees?!

Praegu istume autos. Sõidame. Kuhu? Moreesse. Joosep oskab sinna juba igast ilmakaarest nii hästi sõita, et ei nõua minult GPS-gi. Ei teagi, kas nutta või naerda. Eelmises postituses kirjutasin, et töövahendusagentuur palus meil uues kohas olla, et saaksime peatselt alustada. Austraalias oleme me olnud 25. septembrist saati, kuid tööd teinud 30,5 h. Joosepil tuleb vist …